Lapse areng

 IGA ASI OMAL AJAL.

Põhiprotsessiks lasteaias on lapse arengu toetamine. Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Lapse arengut jälgitakse ja hinnatakse igapäevatoimingute, vabamängu ning õppe- ja kasvatustegevuste käigus. 

Lasteaiateed alustades täidab lapsevanem küsitluse Tere tulemast.

Lapse arengut kirjeldatakse

  • tegevusvaldkondi (keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine, muusika) ning
  • üldoskusi (mängu-, tunnetus- ja õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused) silmas pidades.

Kõike seda kajastab tabel Lapse arengu hindamine (tutvumiseks kättesaadav rühmas), mis põhineb riiklikus õppekavas ning lasteaia õppekavas esitatud lapse arengu tulemustele.

Lapse vaimse arengu hindamiseks kasutatakse J.Strebeleva lapse vaimse arengu hindamise materjale.

Lapse arengu hindamise tabeli ja teiste arengu jälgimise vormide (nt "Mina" joonistamine, intervjuu, mängu vaatlus jt) põhjal on õpetajal võimalik koostada lapse arengu kirjeldus ning sellele tuginedes viia läbi arenguvestlused vanematega. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt viiakse arenguvestlus läbi kord aastas. Arenguvestluse läbiviimise eesmärgid: 

  • anda vastastikust tagasisidet lapse arengust ja õppimisest;
  • ennetada võimalikke kasvatus- ja arenguraskusi;
  • kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamiseks;
  • õppida last ja vanemat paremini tundma, saada teavet lapse kohta;
  • otsida ühiselt lahendusi tekkinud muredele/probleemidele;
  • tagada koostöös lapsevanemaga partnerlussuhe kuulamise, üksteise seisukohtadega arvestamise, usalduse ja dialoogi kaudu.

Arenguvestlus on vanema ja õpetaja panus lapse arengusse.

Koolieelses rühmas lapse koolivalmiduse hindamiseks viiakse läbi koolivalmidusmäng. Lapse lasteaia lõpetamisel koostavad pedagoogid igale lapsele koolivalmiduskaardi, mille aluseks on riiklikus õppekavas välja toodud lapse arengu eeldatavad tulemused.

Lapse arengu toetamisel ja hindamisel on kaasava hariduse kontekstis oluline varajane märkamine ja sekkumine. Erivajadusega laps on laps, kelle võimetest, oskustest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid). Erilised lapsed vajavad teistest lastest erinevat õppesisu, tihtipeale individuaalset õppekava, ja tingimusi kas osaliselt või täielikult mõne või kogu tegevusvaldkonna käsitlemisel või õpitegevuse ja käitumise suunamisel.

Erivajadusega on ka andekas laps, kelle puhul on tegemist õpikeskkonna ja tegevuste kõrgendatud nõudmistega, sest laps omab eakaaslastest kõrgemat intellektuaalset võimekust.

Samuti võime erivajadusena käsitleda koolipikenduse saanud last, kes võib vajada erinevat kohtlemist nõustamiskeskuse poolt määratud tegevusvaldkonnas (näit keeleline areng, lapse füüsiline areng jms).

Teviseseisundist tulenevatest eritingimustest informeerib lapsevanem direktorit kirjalikult.

Erivajadusega laps koos teiste lastega moodustavad sobitusrühma. Erivajadusega laps võetakse sobitusrühma vanema kirjaliku avalduse alusel ning nõustamiskomisjoni soovitusel. Sobitusühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta.

Tugispetsialistid meie majas on:

Erivajadusega lapse arengut suures laste rühmas toetab erivajadusega lapse abiõpetaja ehk tugiisik. Üldjuhul peab tugiisik olema sügava puudega lapse kõrval, sest sügava puudega inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Raske puudega lapse, kes vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet, kohta tehakse otsus tugiisiku vajadusest lähtuvalt lapse arengust ning hakkama saamisest rühmas. Sama põhimõte tugiisiku teenuse kasutamisest kehtib keskmise raskusastme puudega lapse kohta. Tugiisik toetab lapse arengut individuaalse arenduskava alusel.

Lapse areng tema oma arengu rütmis ja arengut toetades saame tagada üksnes koostöös!