TARKUS ON INIMISILE NIGU PÄIKE LOODUSELE (Kam)
Jänesselja lasteaias tehtav õppe- ja kasvatustöö toetab lapsevanemaid laste kasvamisel, arenemisel ja kooliküpsuse saavutamisel. Õppe- ja kasvatustöö toimub lasteaias eesti keeles.
Jänesselja lasteaias tegeletakse süvitsi eesti rahvakultuuri tundmaõppimise ja hoidmisega.
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Sellest lähtuvalt on lasteaias töötavate inimeste ülesanne toetada laste vaimset, kehalist, sotsiaalset, kõlbelist ja esteetilist arengut, mille tulemusel:
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusena kujunevad lapsel eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ning koolis õppimiseks.
Kooskõlas koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga korraldatakse Jänesselja La õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini. Õppeaasta on jaotatud aktiivseks ja väheaktiivseks õppe- ja kasvatustegevuse perioodiks. Aktiivne periood 2/3 - 6/7.a laste rühmas on alates 15. septembrist või sellele eelnevast/järgnevast täisnädalast kuni 31. maini ning lasteaiateed alustavate laste rühmas alates 1. novembrist kuni 31. maini. Sel perioodil kavandatakse tegevused nädalaplaanis lähtudes Jänesselja lasteaia õppekavast, rühma tegevuskavast, tegevusvaldkondade sisust ning eeldatavatest tulemustest; analüüs kantakse päevikusse. Õppe- ja kasvatustegevusi kavandades esitatakse nädala eesmärgid, temaatika, sisu ja tegevused, mis eelkõige on seotud kodukoha looduse, inimeste ning asutustega. Õpitavaga tutvutakse võimalusel selle loomulikus keskkonnas. Tegevuste kavandamine on paindlik, võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi ning arvestada laste huvide ja individuaalsusega.
Õppe- ja kasvatustegevuse väheaktiivsel perioodil on tegevuse kavandajaks laps. Väheaktiivne periood hõlmab suvekuid ning jõulu- ja aastavahetuse perioodi (detsembrikuu kolmandast nädalast jaanuarikuu esimese nädala lõpuni), mil põhirõhk on mängul, kunstitegevustel, omandatud teadmiste kordamisel ning õuesolekul. Väheaktiivne periood on ka septembrikuu kaks esimest nädalat, mil õpetajad koostavad rühma tegevuskava ning lapsed kohanevad lasteaiaga. Väheaktiivsel perioodil toimunu kantakse päevikusse.
Rühma õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
Meie lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus:
Mängu kaudu – mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab tema vajadustele ja toetab isiksuse terviklikku arengut. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
Turvaliselt - lasteaed on turvaline koht koosmängimiseks, uute teadmiste saamiseks, eneseväljendamiseks, tunnustuse saamiseks, samuti turvaline koht vigade tegemiseks ja vigadest õppimiseks.
Lõimitult – õppe- ja kasvatusprotsess on rajatud erinevate valdkondade teadmisi ühendavatele tegevustele, mis lõimitakse nädalateema abil. Ühte konkreetset teemat käsitletakse mitmete tegevuste kaudu: ettelugemine, jutustamine, rollis olemine, ehitamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, kunsti tegevus, laulmine, liikumine jne. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.
Järjepidevust arvestades - laste igakülgsel arengu toetamisel kasutame põhimõtet: kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale.
Lapse individuaalsust arvestades - iga laps on erinev, erinedes nii oma omaduste, võimete kui ka arengutempo poolest.
Paindlikult - õppe- ja kasvatusprotsessi kavandab õpetaja lähtudes lapse arengust, samuti lapsevanema soovidest ja lasteasutuse võimalustest. Õpetaja teeb valiku metoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas.
Lapsekeskselt – õpetaja on lapse arengut toetava keskkonna looja, ta pakub lastele palju võimalusi harjutada, katsetada, kogeda, avastada, uurida, vaadelda ning rakendada oskusi ja teadmisi mitmel viisil ja erinevates olukordades. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid püstitatakse täiskasvanute ja laste huvide "kompromissina".
Koostöös lapsevanemaga - perekond kannab peamist vastutust lapse kasvatamise, hoolitsuse ja arengu eest. Õpetajad austavad perekonna kasvatuspõhimõtteid ja teevad lapsevanemaga lapse arengu ja õppimise soodustamiseks koostööd, mis toetub vastastikusele usaldusele ja lugupidamisele ning avatud dialoogile.
Eesti rahvakultuuri arvestades – õpetaja loob õppe- ja kasvatusprotsessi läbi viies lastele võimalused tutvuda eesti rahvakultuuriga (rahvalaulud, rahvakalendri tähtpäevad, muinasjutud, muistendid, mõistatused, vanasõnad, rahvamängud, -tantsud, -pillid, -kunst jm) ning teeb kõik selleks, et lapsed õpiksid rahvakultuuri traditsioone hoidma ja väärtustama.
Tervislike eluviiside harjumusi kujundades - õpetaja loob lastele töö-, õppimise- ja mängukeskkonna, mis on tervist säästev ja tervist tootev, kus lapsed saavad teadmisi tervisest (nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne ja sotsiaalne) ning arenevad eluks vajalikud toimetulekuoskused.
Lapse loovust toetades – lastele on loodud võimalused valikuid teha, ise otsustada, et areneks oskus lahendada probleeme, saavutada soovitud tulemus, luua ja teostada ideid nii igapäevategevustes kui ka kunstivaldkondades.