Õppe- ja kasvatustegevus

TARKUS ON INIMISILE NIGU PÄIKE LOODUSELE (Kam)

Jänesselja lasteaias tehtav õppe- ja kasvatustöö toetab last kasvamisel, arenemisel ja kooliküpsuse saavutamisel. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusena kujunevad lapsel eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ning koolis õppimiseks.

Õppe- ja kasvatustöö toimub lasteaias eesti keeles.

Jänesselja lasteaias tegeletakse süvitsi eesti rahvakultuuri tundmaõppimise ja hoidmisega.

Aluseks võttes koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldatakse Jänesselja La õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini. Õppeaasta on jaotatud aktiivseks ja väheaktiivseks õppe- ja kasvatustegevuse perioodiks.

Aktiivne õppe- ja kasvatustegevuste periood aiarühmas on alates 15. septembrist või sellele eelnevast/järgnevast täisnädalast kuni 15. maini või sellele eelneva/järgneva täisnädalani. Aktiivne õppe- ja kasvatustegevuse periood sõimerühmas on 1. novembrist kuni 15. maini või sellele eelneva/järgneva täisnädalani. Sel perioodil kavandatakse tegevused lähtudes Jänesselja lasteaia õppekavast. Õppe- ja kasvatustegevusi kavandades seatakse eesmärgid, temaatika, sisu ja tegevused. Õpitavaga tutvutakse võimalusel selle loomulikus keskkonnas. Tegevuste kavandamine on paindlik, võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi ning arvestada laste huvide ja individuaalsusega.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandajaks väheaktiivsel perioodil on laps. Väheaktiivne periood hõlmab suvekuid ning jõulu- ja aastavahetuse perioodi (detsembrikuu kolmandast nädalast jaanuarikuu esimese nädala lõpuni), mil põhirõhk on mängul ning õuesolekul. Väheaktiivne periood on ka septembrikuu kaks esimest nädalat, mil õpetajad koostavad rühma tegevuskava ning lapsed kohanevad lasteaiaga. Sõime-ealiste laste õppe- ja kasvatustegevuse periood algab novembrikuust.

Rühma õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuses lähtutatakse Johannes Käisi üldõpetuse põhimõttest: üldõpetuse all mõistame õpetuse keskustust (=lõimitust) lapse igapäevaste tähelduste (=tähelepanekud), kogemuste ja huvide vallast valitud ainel ehk koduloolise vaateõpetuse asialadel (=teemadel).

Meie lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus:

  • Mängu kaudu – mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab tema vajadustele ja toetab isiksuse terviklikku arengut. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Joh. Käis: Jälgides lapse toiminguid, kui ta vabalt vaatleb ja uurib teda huvitavaid asju, ei ole raske tähele panna, et laps püüab rakendada kõiki meeli uute kujutluste ja kogemuste saamiseks. Oma elamustest tahab ta jutustada mänguseltsilistele, kui ei jätku sõnadest, võetakse appi käe- ja näoliigutused. Sellest ei ole veel küllalt: saadud muljed elatakse uuesti läbi mängus. Koolieelne iga on tõeline mänguiga.

  • Turvaliselt - lasteaed on turvaline koht koosmängimiseks, uute teadmiste saamiseks, eneseväljendamiseks, tunnustuse saamiseks, samuti turvaline koht vigade tegemiseks ja vigadest õppimiseks.

Joh. Käis on rõhutanud individuaalsust, mille arendamisel on tarvis, et õpetaja looks isetegevaks töötamiseks soodsa õhkkonna, sest omaalgatusliku töö eelduseks on vabadus ja rõõmus meeleolu. Vabadus - s.o aktiivsus. Lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma.Selleks loob aga turvalise kasvu- ja mängukeskkonna täiskasvanu. 

  • Lõimitult – õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika.  Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.

Üldõpetuse keskseks mõisteks Johannes Käisi järgi on õpetuse lõimitus. Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma ühtlane terviklik õppetegevus, mille keskus on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm. Uued kujutlused ja mõisted jäävad siis lapse teadvusse püsima, kui neid aktiivselt, isetegevalt läbi töötatakse ning liidetakse tervikuks olemasoleva vaimuvaraga.

  • Järjepidevust arvestades ning paindlik - lapse arengu toetamisel kasutame põhimõtet: kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale ning lähtume lapse huvist, samuti lapsevanema soovidest ja lasteasutuse võimalustest. Õpetaja teeb valiku metoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas.

 Õpetuses tuleb saavutada ühtlus ja järjepidevus, teostades lõimituse põhimõtetet, on öelnud Joh. Käis.

  • Lapse individuaalsust arvestades - iga laps on erinev nii omaduste, võimete kui ka arengutempo poolest.

Kõrgemaks ideaaliks ongi õppetöö kohandamine iga õppija võimetele ja huvidele. Iseseisev töötamine toimub loomulikus töösammus ehk -tempos. Individuaalsuse kujundamine tõeliseks väärtuslikuks "minaks", isiksuseks - see on kasvatuse ülesanne. /Joh. Käis/

  • Lapsepäraselt – õpetaja on lapse arengut toetava keskkonna looja, ta pakub lastele palju võimalusi mängida, harjutada, katsetada, kogeda, avastada, uurida, vaadelda ning rakendada oskusi ja teadmisi mitmel viisil ja erinevates olukordades. Laps kaasatakse tegevuse kavandamisse, suunatakse tegema valikuid, pakutakse võimalust osaleda aktiivselt, tunda tegutsemiset rõõmu ning analüüsima tehtut.

Johannes Käisi sõnastuses tähendab lapsepärasus seda, et õpetuse sisuks võivad olla ainult lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused, mis talle ka arenemis- ja jõukohased. Last huvitab kõik, mis kuidagi puudutab ta tundeid, mis talle meeldib, mis oma liikuvuse või värviküllusega paelub ta tähelepanu.

  • Koostöös lapsevanemaga - perekond kannab peamist vastutust lapse kasvatamise, hoolitsuse ja arengu eest. Õpetajad austavad perekonna kasvatuspõhimõtteid ning teevad lapsevanemaga lapse arengu ja õppimise soodustamiseks koostööd, mis toetub vastastikusele usaldusele ja lugupidamisele ning avatud dialoogile.

Kool jätkab ja süvendab kodukasvatust, hoides lähemat sidet laste kodu ja koduse eluga. Juba Joh. Käis tähtsustas kooli ja kodu koostööd.Lisaks lapsepärasusele tähtsustas kooliuuendaja ka elu(ligidust)lähedust - õpetus peaks hoidma sidet lapse kodu ja koduse eluga, koduümbrusega. 

  • Eesti rahvakultuuri arvestades – õpetaja loob õppe- ja kasvatustegevusi läbi viies ning igapäevaelus lastele võimalused tutvuda eesti kombe- ja kultuuriruumiga ning rahvakultuuriga (rahvalaulud, rahvakalendri tähtpäevad, muinasjutud, muistendid, mõistatused, vanasõnad, rahvamängud, -tantsud, -pillid, -kunst jm) ning teeb kõik selleks, et lapsed õpiksid rahvakultuuri traditsioone hoidma ja väärtustama. rahvuslikke elemente kasutatakse mängu-, õpi- ja töökeskkonna kujundamisel.

Kasvatuse ja hariduse ülesandeks on meie kultuuri väärtusi tulevaile põlvile edasi anda, neid meie kultuuriliste varanduste pärijateks teha, on Joh. Käis hariduse sihtidest ja ülesannetest välja toonud. Ta on rõhutanud, et meie väiksele rahvale on hariduse edu iseäranis tähtis, sest ainult iseseisvale rahvuslikule kultuurile tuginev väikeriik võib püsida.

  • Tervislike eluviiside harjumusi kujundades - õpetaja loob lastele mängu-, õpi- ja arengukeskkonna, mis on tervist säästev ja tervist tootev, kus lapsed saavad teadmisi tervisest (nii füüsiline, vaimne kui ka emotsionaalne ja sotsiaalne) ning kujunevad eluks vajalikud toimetulekuoskused.

Üheks viisiks terviseedenduslikus töös on looduses viibimine. Loodus on inimesele elurõõmu allikaks. Loodusarmastus ja looduserõõm on jõud, mis aitavad üle raskustest meie eluteel, on arvanud Joh. Käis. 

  • Lapse loovust toetades – lastele on loodud võimalused valikuid teha, ise otsustada, et areneks oskus lahendada probleeme, saavutada soovitud tulemus, luua ja teostada ideid nii igapäevategevustes kui ka kunstivaldkondades.

Lapse loovust saab toetada õpetaja, kes peab kunstnik olema selles mõttes, et ta kõike väärtuslikku, lapsepärast, eluküllast selgelt kujutada suudab. 

 /Johannes Käis. Kooliraamat, 1996, 2004/

Septembris ja maikuus tegeletakse süvendatult õuesõppega, üks tegevus nädalas on kavandatud õuesõppe tegevusena. Lasteaia õuealal on looduse õpperada, kus puude juurde on paigaldatud plakatid puud iseloomustava tekstiga, sh on info lõimitud pärimuskultuuriga (lasteaia eripära).

Soovitavalt üks nädal kuus on kavanadatud laste huvidest lähtuvalt.

Sõimerühmas on õppe- ja kasvatustegevused kavandatud arendamaks laste mänguoskusi ning tunnetus-, sotsiaalseid- ja enesekohaseid oskuseid.