Soovitame lugeda!

MINE TEISELE ABIKS, SIIS TULEB TEINE KA SINULE ABIKS (Võn)

Jänesselja Lasteaia ajaleht Laps nr 1: Sünnipäeva ajaleht

Jänesselja Lasteaia ajaleht Laps nr 2: Mäng on väikese inimese töö!

Koolieelse lasteasutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13336294

Õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

HTM sinu mudilasest: http://www.hm.ee/index.php?03378

Johannes Käis Eesti hariduse kujundajana ja üldõpetusliku tööviisi rajaja: http://www.htk.tlu.ee/kais

Mängime ja õpime arvuti abil: www.lastekas.ee

Eesti lasteaia õpetajate ajakiri Lasteaed: http://www.lasteaed.net/

Tea ja toimeta alushariduses: http://www.teatoimeta.ee/

Ja peagi käes on kooliaeg (koolielu): http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/01

Ajakiri Märka last: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/

Oleme liitunud Avastustee projektiga: http://avastustee.ee

 

Mis ja miks on arenguvestlus?

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt viib kord aastas pedagoog läbi arenguvestluse lapse vanema(te)ga. Arenguvestluse eelduseks on lapse arengu analüüsimine ja hindamine, mis on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel (selleks on koostatud lasteaial arengu hindamise tabel) ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused vanuseti, millega saab tutvuda rühmas ning mis on osa tegevuskavast.

Õiget suhtumist arenguvestlusesse ei saa õpetada, see tuleneb iga üksiku õpetaja valmisolekust. Kuid õige suhtumine arenguvestluse läbiviimisse väljendub:

  • vestlejate motiveerituses ja innustunud vestluses,
  • toimuvast teave omamises,
  • valmiduses kasutada oma teadmisi,
  • soovis jõuda lõpptulemuseni.

Arenguvestluse läbiviimise eesmärgid:

  • anda vastastikust tagasisidet lapse arengust ja õppimisest;
  • ennetada võimalikke kasvatus- ja arenguraskusi;
  • kavandada mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu ja õppimise toetamiseks;
  • õppida last ja vanemat paremini tundma, saada teavet lapse kohta;
  • otsida ühiselt lahendusi tekkinud muredele/probleemidele;
  • tagada koostöös lapsevanemaga partnerlussuhe kuulamise, üksteise seisukohtadega arvestamise, usalduse ja dialoogi kaudu.

Arenguvestluse läbiviimise etapid:

  1. Alustamine - kontakti loomine, avatus, usalduslik ja turvaline õhkkond vestluseks. Arenguvestlus on selleks spetsiaalselt võetud aeg, et vestelda lapsevanemaga segamatult.
  2. Olukorra käsitlus - eesmärgi sõnastamine, ajas kokkuleppimine, küsimused, aktiivne kuulamine ja reageerimine. Siin tuginetakse õpetaja poolt lapse arengu jälgimise tulemustele (arengu jälgimise tabel, lapse joonistused, töölehed jms) ning vanema eeltööle (küsimustiku täitmine või teatud teemade üle mõtisklemine). 
  3. Lahenduste otsimine - vastastikuste ootuste väljendamine.
  4. Otsuste langetamine - ühiste arusaamade esitamine, kokkuleppimine. Üldjuhul need kokkulepped fikseeritakse kirjalikult.
  5. Otsusest tulenevad tegevused - tegevuskava sõnastamine, mis on kahepoolne (mida saab teha lasteaia õpetaja ning mida vanem).
  6. Olukorra kordamine - hinnangu andmine.
  7. Lõpetamine - rahulolu testimine, kokkuleppe allkirjastamine, tänamine.

Arenguvestlus on vanema ja õpetaja panus lapse arengusse.