Lasteaia kujunemise lugu

EGA MAJAEHITAMINE EI OLE KÜBARA KERGITAMINE (Kod)

5. jaanuaril 1976. aastal avas Sauga alevikus uksed lastepäevakodu, mis sellel ajal kandis Pärnu sovhoosi lastepäevakodu nime. Maja oli ehitatud Jänesselja karjamõisa koplisse ja asukohalt jäi ta Sauga aleviku keskmesse. Naabrusse kerkisid järjest tüüpprojekti järgi ehitatud äravahetamiseni sarnased kastmajad, kuhu küladest ja ka mujalt tulnud tööjõud korterid sai. Kuna enamasti oli tegemist noorte peredega, tekkis vajadus lasteaia järele. Jänesselja karjamõisa hoonetes asus Pärnu sovhoosi keskus, naabruses oli hiljuti valminud suurehitus - Pärnu Kolhoosidevaheline Seafarm, teisel pool Tallinna maanteed oli ettevõte TREV-1 ja kõik need suurettevõtted vajasid tööjõudu. Nii käis Sauga alevikus vilgas ehitustegevus, mille käigus ehitati valmis ka suur 8-tiivaline tüüpprojekti järgi projekteeritud lasteaed 140le lapsele. Hoone peremeheks sai Pärnu sovhoos, kuid osanikeks oli lisaks eelpoolnimetatud asutustele veel ka väiksema kohtade arvuga Pärnu KEK, Kolhoosidevaheline Turbanõukogu ja Kilksama külas asuv enne Pärnu sovhoosi osakonnana tegutsenud, kuid lasteaia valmimise ajaks Salutaguse sovhoosiga liidetud karusloomafarm.

Lastepäevakodu juhatajana tuli tööle juba enne selle avamist Aime Laanemets, kelle kanda olid kõik avamisega seotud raskused – sisekujundus, mööbli ja sisustuse muretsemine, mänguasjade hankimine ja vägagi arvuka ning asjatundliku kaadri komplekteerimine. Aime Laanemets töötas lastepäevakodu juhatajana kuni pensionile minekuni 1989. aasta jaanuaris.

Otse lasteaia külje all tegutses agaralt Sauga sõjaväelennuväli. Kuna maad jagus ehitamise ajal lahedasti, sai lasteaed suure mänguväljaku, mis kohalike asutuste ja lastevanemate abiga lasteaia tegutsemise esimeste aastate jooksul madalast porimülkast kenaks muruplatsiks tehti ja kuhu ka puud-põõsad istutati ja lillepeenrad rajati. Territoorium eraldati aiaga ja nii said lapsed turvalise mängupaiga, mida senini kogu aleviku lapsed ka väljaspool lasteaia tööaega kasutavad. TREV-i abiga ehitati õuealale liiklusväljak, kuhu paigaldati kõik vajalikud märgid, kuid mis tänaseni säilinud ei ole.

Lasteaia avamisel hakkas tööle 2 sõimerühma ja 4 aiarühma. Üsna varsti selgus, et lastele kohasoovijaid oli ka kaugemate külade elanike hulgas ja nii seati sisse öörühmad. Vanemad said vabaks lastevalvamise muredest ja pühendusid tööle nagu tol ajal paslikuks peeti. Töötajate arv oli algusaastatel üsnagi aukartustäratav - 43 inimest, neist 16 pedagoogi. Öörühmadest loobuti 80-ndate aastate keskel ja siis vähenes ka töötajate hulk.

1989. a alustas juhatajana tööd Tiiu Kaasik, kes oli lapsevanem lasteaia avamisest peale ning alates 1981. aastast töötas rühmas kasvatajana.

1. septembrist 1986. aastast alustas lasteaias tööd 6-aastaste laste klass, mis pärast viit katseaastat jälle tavaliseks koolieelikute rühmaks muutus. Keskmine laste arv lasteaias aastatel 1976 - 1989 oli 120 piires. 1990. aastal langes see 100-le ja 1991. aastal lõpetas tegevuse sõimerühm, sest paljud emad kasutasid õigust lastega kodus olla. Tühjades ruumides töötasid algul lasteringid ja pühapäevakool, seejärel Sauga raamatukogu. 1996. aasta sügisest liideti kokkuhoiust lähtudes veel rühmi – majas tegutses siis 4 rühma, laste arv oli 85 - 90, töötajaid 20. Lapsed olid paigutatud rühmadesse mitte rangelt vanust arvestades vaid valiku põhimõtteks oli vanemate soov. Ühe pere lapsed püüti koos hoida ja nii kujunesid välja segarühmad.

Seoses Sauga sovhoosi ümbernimetamisega Agrofirmaks “Pärnu” 1990. aastal, muutus ka lastepäevakodu nimetus – Agrofirma “Pärnu” Lastepäevakodu. 1. jaanuarist 1992. aastast läks lasteaed Sauga valla alluvusse ja kena kohanime säilitamiseks võeti nimeks Jänesselja Lastepäevakodu. 1. aprillist 1995. aastast on lasteaial iseseisev eelarve, pitsat ja pangaarve. Lasteaia tegevust finantseerib lasteaia poolt koostatud eelarve alusel Sauga vald.

2000. aastast kannab lasteaed nimetust Jänesselja Lasteaed. Nimetus pärineb 13. sajandist, mil endisele Jänesselja karjamõisa aladele, mis oli osa Sauga mõisast, on ehitatud meie lasteaed.

Uue sajandi alguses suurenes lasteaiakoha soovijate hulk tõusvas joones tänu noorte perede sisserändele Sauga valda. 2005. aasta lõpuks töötas renoveeritud ruumides uuesti 6 rühma, kuid kõigile soovijatele kohti siiski ei jagunud.

2008 aasta aprillis alustas Yit-ehitus arhitekt Priit Matsi omanäolise projekti järgi juurdeehituse ehitamist, sisekujunduse autor oli Anneli Matsi. 5. jaanuaril 2009. aastal, lasteaia vana hoone 33-ndal sünnipäeval, avati pidulikult juurdeehitus 3 rühma, avara spordisaali, kunstitoa ja lasteaia administratsiooni ruumidega.

Alates 2009. aasta jaanuarist töötab lasteaias 9 rühma. Iga rühma käsutuses on eraldi sissekäiguga ja 150 m2 suurused rühmaruumid. Lisaks saavad lapsed kasutada muusikasaali ja spordisaali. Toitu valmistatakse renoveeritud köögiplokis. Lasteaia õueala suuruseks on 2 ha ja seal on mänguvahendid kõikidele rühmadele. Lisaks on suur ringrada, kus spordivõistluseid pidada või ühisürituseks kokku tulla.

 

20. oktoobril 2011.a tähistas Sauga vald 20. tegutsemisaastat. Missugune on olnud lasteaia areng läbi selle 20 aasta, seda vaata siit - pildis ja sõnas!