Alushariduse riiklik õppekava § 23 sätestab lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted:
(1) Lapse arengu hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, lapsele vajaliku toe väljaselgitamiseks, arengu ja positiivse enesehinnangu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapse ja vanemaga.
(2) Hindamine on igapäevane osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hindamisel jälgivad ja analüüsivad õpetajad ja lapsehoidjad lapse arengut nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õppe- ja kasvatustegevustes.
(3) Hindamise aluseks on lapse eeldatavad arengutulemused üldoskustes ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Vanemale tutvustatakse lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.
(4) Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades lapse pingutusi, saavutusi ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
(5) Lastehoius lapsehoidja või õpetaja ja lasteaias õpetaja koostab vähemalt üks kord õppeaastas lapse arengust kirjaliku kokkuvõtte ning vajadusel viib lapse arengu toetamiseks vanemaga läbi arenguvestluse.
(7) Koolimineva lapse kohta koostab lasteaed koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse üldoskuste ning
õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade arengutulemused.
Lapse koolivalmiduse hindamiseks kasutame mitmeid vorme ja mooduseid, sh mängu "Minu kodualevik".
Alushariduse riiklik õppekava § 9 sätestab lapse individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavad erisused:
(1) Kokkuleppel vanemaga võib teha lapse individuaalse arengu toetamiseks kohandusi õppe- ja
kasvatustegevuse sisus ja korralduses ning õpi- ja kasvukeskkonnas.
(2) Lapse individuaalse arengu jälgimise kaardile kantakse info lapse toe vajaduse väljaselgitamiseks läbiviidud
hindamiste, rakendatud tugimeetmete ja nende tulemuslikkuse kohta ning seatakse arengueesmärgid toetamist
vajavates valdkondades.
(3) Vajadusel koostab õpetaja koostöös abiõpetaja, tugispetsialisti, tugiteenuste koordineerija ja vanemaga
lapsele riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse koostöös
tugispetsialistide ning vanemaga kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna
sobilikkusest, arengueesmärkide saavutamisest ning lapse edasistest vajadustest.
Alushariduse riiklik õppekava § 10 sätestab koostöö vanemaga:
(1) Lastehoiu ja lasteaia töötajad ning vanem teevad koostööd lapse arengu ja tervise toetamiseks. Koostöö
põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisesse ja läbiviimisesse kaasatakse võimalusel vanemaid. Vanemaid
teavitatakse õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtetest ning alushariduse alusväärtustest.
(3) Õpetaja ja lapsehoidja ning vanem vahetavad regulaarselt informatsiooni lapse arengust, õppimisest ja
tervisest ning vanem on kaasatud lapse arengut puudutavate otsuste tegemisse ja nende rakendamisse.
(4) Õpetaja ja lapsehoidja, lasteaias koostöös tugiteenuste koordineerijaga, loovad vanemale võimalused saada
tuge ja nõu lapse arengu toetamise küsimustes.